"Tänavuses Eesti Laulu finaalis oli kõik lood sellised, et mul isiklikult ei olnud suuri emotsioone, et kes neist nüüd võidab. Võidulugu on minu jaoks seda tüüpi lugu, nagu eelmise aasta Eurovisiooni võitja, et tuleb üks artist, kelle puhul sa tead, et tõenäoliselt ta võidab. Sellel lool on mõned väga suured plussid ja siis tal on kindlasti mõni väga suur miinus," kommenteeris Jüri Pihel.

Piheli sõnul on võiduloo üks miinus see, et riikides, kus Eestit väga hästi ei tunta, ei saada aru, miks kamp tõsiselt vanu mehi, olgu nad siis prillidega või ilma, tahavad lauluvõistlusele tulla. "Üldiselt on nooremal ja ilusamal inimesel popmuusika žanris alati teatud eelised. Kui taustsüsteemi nende inimeste kohta ei ole, kes ja miks seal laulavad, siis on väga keeruline läbi lüüa, sind lihtsalt ei teata," lisas Pihel.

"See on huvitav lugu, aga objektiivselt võttes seal muusikat ei ole. Laulus puudub kaasalauldav fraas. Mul isegi eestlasena on keeruline mõista, et mida nad laulavad. Puudub fraas, mida ma saaksin kaasa laulda või kaasa ümiseda. Laulus ei ole sellist kohta, mis pärast jääks kummitama," ütles Pihel.

Plussidest rääkides ütles Pihel, et objektiivselt võttes on laulus 100 protsenti olemas kaasahaaravus. "See mingil juhul ei ole halb lugu, see on päris huvitav lugu. Kui ma päris esimest korda seda kuulsin, mõtlesin, et küllap sel lool läheb Balkanil hästi. Aga see lugu ei ole üks paljudest eurolauludest, see lugu jääb kindlasti silma," arvas Pihel. "Finaalis oli mitu lugu, mis olid nii klassikalised Eurovisiooni laulud, et need oleks täiesti ära kadunud sinna Eurovisiooni möllu sisse, kui nad oleksid Eurovisioonile jõudnud."

Piheli sõnul oli aasta 1992, kui ta üsna noore ja algaja ETV meelelahutussaadete programmijuhina Eurovisiooni lauluvõistluse Eestisse tõi. "See ongi minu keelest üks selline asi, mida televisioon peab tegema, mis on Televisioon selle kõige suurema T-tähega, see on praegu, otse ja nüüd. Tänavuaastane Eesti Laulu režii oli suurepärane. Mina ootangi Eurovisiooni lauluvõistluselt seda unikaalset võimalust kolm ja pool tundi ühel laupäeva õhtul lihtsalt unustada kõik muu, vaadata mitte liiga tõsiselt kogu seda klounaadi ning olla koos kolmesaja miljoni inimesega."