Hiiumaa muuseum valmistab kaltsuribadega paaditekki ehk rüid
Hiiumaa muuseum loodab suve lõpuks valmis saada kaltsuribadega kaetud paaditeki ehk rüi rekonstruktsiooni. Kolmapäeval said huvilised parvlaeva Leiger pardal ettevõtmisse oma panuse anda, sest kahe laevareisi jooksul oli võimalik pillimängu saatel rüi külge ise kaltsuriba õmmelda.
Hiiumaa muuseumi peavarahoidja Kadri Kuusk ütles "Aktuaalsele kaamerale", et rüi on kahekihiline. Alustekile kinnitatakse kaltsuribad, mida murdekeeles kutsutakse ka nukkudeks.
Muuseumi projekti tutvustamiseks sai rüi tegemist oma käega proovida Hiiumaa ja mandri vahel parvlaeval Leiger.
Sarnaste tekkide ajalugu on pikk ja Hiiumaal tehti kaltsuribadega rüisid 19. sajandi lõpuni.
"Juba viikingid lasid endale, küll juba lõnganarmastest, teha rüid ja tarvitasid neid pikkadel meresõitudel. Samasugused kaltsunarmastega rüid olid kasutusel ka paaditekkidena ja üldse neid kasutati külmal ajal kas siis heinamaale minnes näiteks, kui jäädi pikemalt, jäädi ööseks, aitades magati nende all, kambrid olid veel kaua kütmata, siis magati seal. See võeti kaasa sinna, kus oli vaja ööbida külmas kohas," selgitas Kuusk.
On teada, et rüi võis kaaluda kuni 16 kilogrammi ja haigena ei tohtinud seda raskuse tõttu peale võtta.
Praegu on säilinud ainult kaks sellist tekki. Üks kehvemas seisus näidis on Eesti Rahva Muuseumis ja teine, uhkem Soomes.
Hiiumaa muuseumis sündis mõte teha peale enam kui sajandi pikkust pausi uus rüi ja korraldada hiljem ka autoetnograafiline eksperiment.
"Kui see tekk on valmis – ma loodan, et see on umbes augusti lõpuks valmis –, siis me otsime inimesi, kes oleks nõus selle all magama välitingimustes, kas paadis või aidas ja kes siis kirjeldaksid meile seda tunnet, kuidas see oli, kas oli raske, kas ajas sügelema ehk mida võis 19. sajandi inimene tunda, kui ta pidi sellise teki all magama," rääkis Kuusk.

Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"