Kõrvits märkis "Ringvaates", et kui nad alustasid, siis ei olnud eestikeelset hiphoppi olemas ja nemadki alustasid inglise keeles.

"Ei olnud olemas Eesti räppareid, kellest juhinduda, kelle karjääri jälgida, keda võtta eeskujuks, et näha, kuhu on võimalik jõuda."

Ta tõdes, et see oli ennekõike lõbutsemine. "Alates sellest, et sa panid sõnu riimi, mis on väga kihvt ja lõbus tegevus." Ta lisas, et alustas riimide kirjutamist umbes 9-aastaselt.

"Mul oli märkmik, millega ma ei osanud midagi teha. Aga sellel ajal asju ei saanud ära visata, sest asju oli vähe. Aga ma leidsin sellele rakenduse ja hakkasin sinna luuletusi kirjutama ja sealt ilmselt see lahti läks," märkis ta.

"Kooli ajal ka joonistasime koomikseid ja kirjutasime sinna teksti riimis. Riimis enda väljendamine on palju lõbusam kui niisama rääkimine."

Ta tõdes, et alguses tuli ka teemade osas välismaad kopeerida. "Me võtsime samad teemad, mis 90ndatel Ameerikas olid, kus oli palju tänavajuttu. Aga ega me palju oma olukorra osas ei erinenud. Me olime postsoveetlik ühiskond."

90ndate Eesti ei olnud lihtne koht, tõdes ta. "Kuna mul õnnestus 90ndate alguses käia Ameerikas, siis ma hakkasin oma peas paralleele tõmbama ja tundsin, et ma olen umbes samasuguses olukorras, mul on samasugused võimalused ja ma räägin samasugustest asjadest."