"Pealtnägija": Bangladeshi vutisats pürgib Eesti rahvaliigasse
Nii mõnigi rahvusgrupp on Eestis teinud laulukoori või palveringi, aga siinsed bangladeshlased moodustasid hiljuti jalgpallimeeskonna.
Schnelli staadionil valmistusid bangladeshlased sõbralikuks jalgpallimatšiks. Enamik neist veedab oma päevad kooli- või kontorilaua taga.
FC Buldooser juhatuse liige Kuldar Sillaste ütles oma vastaste kohta, et entusiasm ja tahe on neil tugev, ent mänguoskused ja varustus näitab, et professionaalselt siiski ei mängita. "Peaasi on mängu vaim, see on neil väga hea," kiitis Sillaste.
Rangelt võttes on tegu sõpruskonnaga, kelle peamine ühine nimetaja on etniline päritolu. Umbes 20-meheline seltskond alustas regulaarseid trenne sel suvel. Koos käiakse kord nädalas ja seni on peetud vaid sõpruskohtumisi, mistõttu pole kokku lepitud tiimi ametlikku nime, klubi asutamisest rääkimata. Idee autor, ellukutsuja ja mitteametlik mänedžer on Juber Ahmed Nevi.
Nevi sõnul kutsus ta tiimi kokku koolivaheajal, sest siis polnud midagi teha. Varem mängis sats kriketit. "Eestis on palju väljakuid, kus jalgpalli mängida saab ja nii me oma tiimi kokku ajasimegi," rääkis Nevi.
Kui meie rahvuskoondis hoiab Fifa edetabelis 111. positsiooni, siis Bangladesh on sisuliselt lõpus ehk 189-s. Seevastu kriketis on nad tugevad, hetkel maailma tabelis 7-ndad. Eesti kriketit rahvusvahelisel tasandil sisuliselt ei eksisteeri.
Oma esimestes sõprusmatšides jäid nad vastastele meelde sellega, et paljud mängisid paljajalu ja meeskond kaotas suureskooriliselt. Asi polnud vaesuses, vaid kriketi jalatsid ei sobinud jalgpalliks.
Unistus rahvaliigast
"Nad on päris valjuhäälsed ja hoiavad hästi kokku. Mis neil oskustest puudu jääb, selle nad teevad tahtmisega tasa," ütles Sillaste.
Bangladeshi jalgpallimeeskonna mänedžer otsib hetkel sponsoreid, sest plaan on järgmisel hooajal üles astuda meie jalgpalli rahvaliigas. Klubi nimeks võiks saada Tallinn-Sylhet Soccer Club, kusjuures Sylhet on viide linnale Bangladeshis, kust mitmed nende mängijad pärit.
Hinnanguliselt on Eestis üle 500 bangladeshlase, neist 200 tudengid. Seega pole ime, et nemad annavad tooni ka jalgpallitrennis.
Tarkvaraarenduse tudeng ja jalgpalli entusiast Ahmed Al Madani ütles, et Bangladeshis on palju tudengeid, kes sooviksid õppida välismaal. "Meie kandi inimesed otsivad häid ülikoole madala õppetasuga. Näiteks USA-s ja Kanadas õppida on liiga kallis," tõdes Madani.
Näiteks Mainori kodulehelt võib leida, et üks aasta kolmandate riikide tudengile maksab viis ja pool tuhat eurot. Teine ühine nimetaja kipub olema IT-sektor, seetõttu kohtuti meeskonna kesktormaja ja äärepoolikuga päevasel ajal just Ülemiste City's, kus mitmed töötavad või unistavad töötada.
"Minu jaoks seisneb Bangladeshi ja Eesti erinevus selles, et Bangladeshi inimesed on väga sõbralikud ja kokkuhoidvad," ütles jalgpallur Ahmed. Tema sõnul ei tea paljud eestlased isegi seda, kes nende naabrid on ega räägi nendega eriti tihti.
Tiimiliige Azad töötas vabakutselisena Eesti idufirmade heaks 2014-2015 aastal. "Mõistsin, et inimesed on väga ägedad ja palju paindlikumad kui muudes lääne või USA firmades," ütles Azad. Seetõttu otsustaski ta Eestisse kolida. Praegu on tal tööleping kasvavas IT-ettevõttes Breakwater Technologies ning tööluba aastani 2025, mis andis võimaluse tuua siia ka pere.
Kõik intervjueeritud bangladeshlased kinnitavad, et kui välja arvata mõni hilisõhtune juhtum Tallinna tänavatel, on Eestis väga turvaline ja hea elada.
Toimetaja: Karoliina Tammel
Allikas: "Pealtnägija"