Eestis on juba aastaid lennukeid hooldatud. "2015 tegime esimesed sammud selle nimel, et jõuda siia, kus me täna oleme," rääkis Magnetic MRO tegevjuht Risto Mäeots, kelle sõnul algas kõik investeeringutest tööriistadesse ja inimeste koolitamisse.

"Lennukitootjatelt eraldi luba küsima ei peagi. Eesti lennuametilt on vaja luba ja loomulikult tootjad peavad meile tarnima varuosasid. Neil on suurim heameel, kui selliseid tegijaid tuleb juurde, kes neid varuosi ostavad."

Hoolduse arve võib olla lennukil 250 000 eurot. "Rekordid on olnud üle 2 miljoni dollarit. Sellel lennukil avastati väga palju defekte, mis ei lubanud tal enam ohutult edasi lennata. Mootorid, mis ongi kõige kallimad elemendid, tuli välja vahetada. Lisaks lennuki värvimine, avastasime korrosiooni. See lennuk oli ka üle 20 aasta vana. Aga lendas siiani."

Samas märkis ta. et lennuk ehitatakse n-ö fail safe'ina. "Isegi kui midagi rikki läheb, siis ta peab edasi kestma ja edasi lendama. Kõige ekstreemsem näide oli see, kui lennuk tuli siia kuuliauguga."

Mäeots märkis, et lennufirmad kulutavad lennukite lennus hoidmisele väga palju raha – enne koroonaaega umbes 78 miljardit. "Kogu sellest 78 miljardist aastas moodustus 34 protsenti mootoritele kulutatav raha, sest see on väga suur turg."

Lähiriikidest hooldatakse lennukeid teatud määral Soomes ja Norras. "Muidu lähiriikides siin neid ei olegi, kes teevad seda sama tööd, mis meie."

Mäeots loodab, et järgmine samm nende ettevõtte jaoks on tootmine mõnele lennundustööstuse gigandile. "Näiteks Airbusile. Brexiti valguses on see täiesti reaalne, sest Airbus on natuke sunnitud oma tootmist Inglismaalt Euroopasse tooma."

Ta märkis, et lennundus ei ole raketiteadus. "Täiesti vabalt võiks meil Eestis kokku panna komposiitdetaile tootva tehase."