Muttika ja Hermaküla jäid lumises Tallinnas ratastooliga pigem hätta
Jüri Muttika ja Hannes Hermaküla katsetasid, kuidas on lumises Tallinnas liigelda ratastoolis. Neil tuli tunnistada, et üldiselt jääb Tallinnas ratastooliga pigem hätta või on väga keeruline.
Hannese sõiduvahend oli tavaline käsitsi edasiaetav ratastool, millele spetsialistid keerasid alla talvele kohased naastrehvid. Muttika katsevahend oli elektriajamiga ratastool, mis arendab kiirust 12 km/h.
Eksperdiks, kes iga päev lumist pealinna kogeb, kutsus "Ringvaade" Jaano Kraavi, kes on olnud ratastoolis juba viis aastat. Kraav tunnistas, et talvel Tallinnas liigeldes tuleb hästi läbi mõelda, kuhu sa lähed ja milleks sa lähed, et hätta ei jääks. Elektrilisi sõidukeid ei kasuta ta juba põhimõtteliselt.
"Ma proovin nii kaua, kui hakkama saan, ikka manuaalsega. Selleks, et püsiks hea vorm ja pingutus. Elektrilises ratastoolis liigutad ainult seda pulti," selgitas Kraav.

Ta märkis, et tal tuleb liikudes kogu aeg ette mõelda, sest tal pole võimalik püsti tõusta ja tooli järele võtta. "Ma pean ikkagi kogu aeg mõtlema, kust ma ratastooliga saan minna, mida ma saan teha ja kus ma jänni ei jää."
Vanalinnas liigeldes tõdes Hermaküla ja kinnitas Kraav, et autoteel on lihtsam liigelda kui kõnniteel. Vanalinnas pole ka eriti kohti, kuhu annaks ratastooliga siseneda, tõdes Kraav.
Muttikal tuli tunnistada, et ratastooliga jääb lumisel ajal üldiselt hätta. Kraav märkis, et üldiselt saab tema siiski hakkama. Hermaküla märkis, et jaksas oma manuaalset ratastooli lükata ainult seetõttu, et ta teeb järjepidevalt suusatrennis paaristõukeid. "Aga väga keeruline on."
Toimetaja: Merit Maarits
Allikas: "Ringvaade"